[painkiller]

Et ametlikul lehel on päris huvitav intervjuu üleval plaadi tegemisest. Et kuidas uus produtsent mõjus ... et varasemad on kõik sellised elektroonilise muusika ja dm'i fännid olnud ... et see praegune tuli selles mõttes kaugemalt aga ta kuskilt kookis välja hunniku analoog süntesaatoreid ja värke

[tt101]

Huvitavat asja näitas täna see plaadi vaheleht.Ma ei tea,kas sellel tavaplaadiümris langeb täpselt kokku selle Superluksiga.Mina olen saanud selle filmiga asja.Selle bukleti esilehte vastu valgust vaadates näitab see precious oma tõelist palet.
Nothing´s Impossible.

[Craig]

MTV

Depeche Mode:
Samstag, 15.10. 17:00 Uhr
Sonntag, 16.10. 19:00 Uhr
Donnerstag, 20.10. 23:00 Uhr
Freitag, 21.10. 23:00 Uhr

Täpsemalt loe: http://www.mtv.de/masters/index.php

Neben aktuellen Interviews wird die Erfolgsgeschichte der Band und passend dazu ihre Musik der vergangenen 25 Jahre präsentiert.
MTV berichtet unter anderem exklusiv über das Phänomen DM-Fan-Party und Martin Gores erstem Besuch in Deutschland - einem Schüleraustausch 1976.
Abschließend gibt es natürlich brandneue Informationen zum neuen Album und einen Ausblick auf die kommende Tour.
_________________
After all there's no after all

[ZooM]

[Davets]

Plaat on käes ja meel on hea! Eriti magus on veel dvd peal see clean uus versioon mida leierdasin terve päeva ja isu pole veel täis saanud. Kokkuvõteks:suppermegalahestuff. deluxe

[Indrek]

Olen ka nüüd mingi 4-5 korda plaadi läbi kuulanud.
Nagu arvasin ja nagu ka varasemate plaatidega olnud on, 1. korra kuulamisega ei saa suurt midagi veel aru - liiga keeruline on see DM. Olen ammu arvanud, et sellest ka üks tema edu peamisi põhjuseid.

Tõepoolest, ega PLA suurt ühegi teise plaadiga ei sarnane. Samas on selles see depeche'ilikkus omal moel täiesti tuntavalt olemas ja isegi rohkem kui kahel viimasel stuudioplaadil.
Aga räigelt tume õhkkond on küll plaadil!
Kõige tumedam plaat siiani. Scary!
Lemmik on praegu Lilian. Ilus ja võimas armastuslugu, vokaalide mäng.. Ja see tempo muidugi! Nagu ka varasemate plaatide puhul vahetuvad lemmiklood veel kindlasti.. aga kes teab. Et midagi tõsisemat plaadi kohta ütlelda peab ikka mõni aeg mööda minema.
Ja üldse tahaks lugeda kriitikute arvamusi, kes on kindlasti objektiivsemad kui fännid.

[Fulber]

Nüüdseks on seda plaati piisavalt kuulatud, et öelda kah paar sõna.

Nagu Marek mainis, on tavaliselt hea märk see, kui esimese hooga plaat suurt vaimustust, ei tekita. See reegel peab ka minu puhul üldjuhul täiesti paika. Siiski võiks erandina, rääkides DM-ist, välja tuua Exciteri, mis lõppkokkuvõttes jättisgi sellise veidi leige meeleolu. Minu lemmikuks mainitud plaadilt jäi "Shine", aga see selleks.

Naasedes tagasi PTA juurde, siis minu jaoks oli kohe esimene väga meeldiv üllatus "Nothing´s Impossible". Mõnusa tunde tekitas ka "John the Relevator". Miski pärast tekitas see lugu minus mingi paralleeli "Personal Jesusega"
Mis mulle veel hoolika kuulamise juures kõrva jäi on üks väike nüans esimese loo "A Pain That I'm Used To"juures. Kui väga hoolikalt kuulata võib sealt taustalt välja lugeda "Policy of Truth" sellise tiksuva sämpli või siis sellele väääga sarnase sämpli.

Hea on see, et plaadil on ilmaselgelt olemas ikkagi ka üks korralik raadio hitt - "Precious". Lugu on ju tegelikult igati mõnus ja väga mängitud ja samas just see lugu, mis toob ka masside suule nime - Depeche Mode.

Tuleb ka nõustuda selles osas, et ega eriti ei oska küll PTA-d seostada ühegi varamase ülllitisega. Tegemist on täiesti oma ette nähtusega.
Minu hirm, et see plaat saab kõlama tõenäoliselt eriti magusa ja lausa džässilikult, oli õnneks mööda panek. Minu põhejendamatu hirmu ajenditeks olid Exciter ja Dave-i bluusi-džässi lembus.

Võib siiski öelda, et tasus kindlalt oodata. Plaat on täis elektroonikat ja uut avastamist. Jääb vaid veel üle oodata edasisi uusi ja põnevaid remikse.
_________________
www.solman.yx.ee

[Hevka]

Sai ka lõpuks mõned päevad tagasi plaat ostetud. Lubasin endale, et ei tõmba varem ühtegi laulu ja panin oma kannatuse ikka täiega proovile....ja vastu pidasin ( ja nüüd nii uhke enda üle )

Esimene kord sai tööjuures poolekõrvaga kuulatud ja peab mainima, et plaat jättis mind suhteliselt külmaks ja tundus kuidagi sünge. Praeguse seisuga aga mida rohkem ma plaati kuulan, seda rohkem see mulle meeldib. Kõige enam sümpatiseerib lugu Nothing´s Impossible, John The Revelator ja Pain That I´m Used To. Ka lugu, mis mulle algul kõige vähem meeldis - Macrovision on nüüd üheks suuremaks lemmikuks saanud. Miskipärast on mul tihtipeale nii, et lood mis algul kuidagi ei istu, hakkavad pärast kõige enam meeldima (nt. sama on olnud ka lugudega Comatose, Useless ja Walking In My Shoes). See instrumentaal palake on minu meelest veidi mõttetu seal plaadil aga kuna tegemist on DMiga siis anname andeks

Oh, kuidas tahaks seda kontserti juba
_________________
Igavest elu lõppevas öös

[Craig]

no küll teeb ikka kadedaks, kõik muudkui õmberringi juba kuulavad. Poes nägin juba ja, aga no.. no ei saa niikaugele, et lõpuks ise ja oma plaadi ja rahulikult kuulata.. aga see aeg tuleb. tuleb ma ütlen.. ja siis.. oioioi..

rahu. ainult rahu. ütles üks seljapealse propelleriga mees, ise väidetavalt oma parimates aastates. ja märatses edasi

cr
mees, oma parimates aastates. ka.
(tiiviku asemel inglitiivad kasvamas.
sest varsti is playing the angel.)
_________________
After all there's no after all

[Von Rims]

Kui aastal 2001 ilmus Exciter’i nimeline üllitis, olin ma kuuldust pikka aega šokeeritud. Kindlasti pole paljud minuga nõus, kuid arvan, et Exciter’i näol on tegemist DMi kehvima albumiga. See on kuidagi teistmoodi. Ma ei tea, kas süüdistada selles toonast produtsenti Mark Bell’i, kes muide on seisnud Björk’i albumite taga või läksid poisid ise hoogu uue ja värske otsimisiga, aga minu jaoks on Exciter jäänud siiani võõraks.
Üsna loogiline oli ka minu hirm kohe-kohe kuulda Exsaiter2, kui ilmus uudis, et DM istub stuudios ja paneb kokku uut plaadimaterjali. Õnneks läks kõik vastupidi. PTA on hoopis teisest puust. Midagi nii mõnusat ei osanud isegi unes näha. Ei hakka vaidlema, kui keegi võibolla ütleb, et on olemas mingi sarnasus Exsiteriga, albumiga mida ma just matredasin, kuid minu arust on see ainult esmapilgul. Ju on asi nüanssides. PTAs on midagi nostalgilist, mis mulle tuttav 90ndate DMist (Violator, Ultra), aga hoopis uues valguses. Lemmiklugudeks on “John The Relevator”, “Lilian”, “A Pain That I’m Used To”, “Precious”. Samas on ka meepotti sattunud paar tilka tõrva. “Macrovision” ja “Damaged People” oleksid võinud jääda siiski mõnele Martini sooloalbumile.
_________________
Everything counts in large amounts!

[Dunkelheit]

“Macrovision” ja “Damaged People” sobivad ülihästi PTA- le. DP on ühtlasi viimaste plaadikuulamiste põhjal üheks uueks lemmikuks osutunud. VÄGA-VÄGA HEA; meloodia selline sünge ja tume, mulle meeldib.

Eile õhtul sain mahti plaadi ka terviklikult läbi kuulata. Olen väga rahul, hakkab järjest rohkem meeldima!!!!!!!
_________________
You should see how it feels, with your feet on the ground....

[Dunkelheit]

[tt101]

EINO MUIDUGI


Aga proovi siis veel esilehte vastu valgust vaadata.Precioust(sulgedes) näed?Mis läbi selle läbi paberi paistab?Vastus-kullakene.
Sulelise peale tekib nägu.Kullakese oma.

VAATA,AGA VAATA.

PS.Eile sai Sõrmuste isandat vaadates seda sõna Precious kuuldud ja seda ilusat Gollumit oodata.

[KYLX]

Hea plaat jälle valmis sepistet!
Parim lugu PTA-is minu arvates Nothing´s Impossible- MEGAHEA!!!!

[Dunkelheit]

[marek]

Täna (26.10.05) 18.30 ajal kruttige ennast R2 lainele kus peaks Playing The Angelist natuke juttu tulema!
_________________

Depeche Mode kontrollermix vol2 by fade:over

[painkiller]

raporteerige siis siia ka mis räägiti

[Craig]

[marek]

[Tinn]

[erki]

plaat meeldib ikka väga. lemmiklugu on John the Revelator. Mõlemad Martini lauldud lood on ka täitsa head.

[dpr]

PTA on Eesti Ekspressi nädala album!
Arvustuse esimene lause on hea:
''Uus Depeche on Eesti vabariigis loomulikult nädala album...''

Plaat on ikka väga hea! Isiklik lemmik praegu Nothing Impossible.

[henn]

Olen PTA-d kuulanud ilmumiskuupäevast alates. Viimastel päevadel süvenenumalt kui varem. Panen tähele, et hakkab järjest rohkem meeldima. Kummaline, et eriti meeldivad praegu lood, mis esmakuulamisel kõrvu ei jäänud. Lemmikuteks on kujunenud Lilian ja Damaged People. Kindlasti DMi TOP 3 hulka kuuluv album läbi aegade, minu jaoks, Violatori ja SOFADi kõrval.

[Fulber]

Ärge siis unustage plaati hinnata, kel pilt selge:

http://www.edmfk.ee/forum/viewtopic.php?t=219
_________________
www.solman.yx.ee

[Craig]