[henn]

nagu allolevast uudisest lugeda võib, saab dhe moneymakingmachine jälle tööle hakata. seekord kontsertfilmide salvestuste kallal...

Uuenenud videotehnoloogia koputab uksele

Viis-kuus aastat tagasi veel üsna haruldased DVD-mängijad on muutunud paljudele taskukohaseks, ent juba on tulekul kvaliteetsem tehnoloogia.

Juba sel aastal võtavad hästi varustatud tehnikapoodides DVD-mängijate kõrval koha sisse aparaadid kirjaga Blu-Ray või HD-DVD.

See, kelle rahakott lubab ning huvid ja trenditeadlikkus nõuavad video- ja audiotehnika viimase sõna järgimist, peab DVD-mängija varsti riiulilt maha tõstma. Uued kõrglahutusega HD-DVD ja Blu-Ray tehnoloogiaga seadmed on juba üsna laialt levinud USA-s ning müügile jõudnud Euroopaski, kirjutab Sakala.


Parem pildikvaliteet

HDTV ehk kõrglahutusega televisioon ei ole enam uus nähtus ning teravama pildiga saateid on ka Euroopas satelliidi vahendusel mitu aastat edastatud. Uued kvaliteetsed LCD- ja plasmatelerid on samuti enamasti HDTV toega.

DVD-plaadile on video üldjuhul salvestatud 720 x 576 pikslise resolutsiooniga, samas kui HDTV lubab pilti 1920 x 1080. Kõrgem resolutsioon ehk lahutusvõime tähendab lihtsustatult öeldes teravamat ja seega kvaliteetsemat pilti.

Kui ollakse juba harjunud parema telepildiga, soovitakse ka kodust filmikogu sama kvaliteetselt vaadata. Vajadus uut tüüpi andmekandjate ja seadmete masstootmisesse toomise järele oli seega olemas ning nagu näitavad USA-s vaid aasta aega kauplustes saadaval olnud HD-DVD-seadmete müügitulemused, on nende järele ka nõudlust.

Maailma suurimas online-kaubamajas Amazon. com saab ostukorvi tõsta juba sadu kõrglahutusega filme, kusjuures valida võib nii äsjaste kassahittide kui klassika staatusesse jõudnud linateoste vahel.

Seadmeid, mis seda laadi plaate maha mängida oskavad, on elektroonikatootjate teatel Ühendriikide turule aasta alguseks toodetud 175 000. Sellele lisanduvad uue põlvkonna mängukonsoolid, mille varustuses DVD samuti ajakohasema plaadimängija vastu on vahetatud.

Kaks formaati

Tarbijale tähendab DVD-plaatide ja -mängija kõrglahutusega videotehnika vastu vahetamine praegu siiski veel omajagu peamurdmist. Nii nagu fototootjad ei suutnud omavahel kokku leppida ühtses mälukaardi standardis, on ka uut tüüpi videokandjaid eri tüüpi. Õnneks pole formaate mitte neli-viis, vaid kaks: HD-DVD ja Blu-Ray.

Esimene formaat jõudis turule varem ja seetõttu on tema positsioon praegu parem. Käesoleva aasta alguseks on

HD-DVD-mängijaid USA turule toodetud peaaegu 200 000, samuti on selle formaadiga lugejatega varustatud uued Microsofti mängukonsoolid Xbox 360.

Sony on aga üks Blu-Ray tehnoloogia põhilisi arendajaid ning sel kuul ka Euroopas müügile jõudva konkureeriva mängukonsooli PlayStation 3 koostises on just selle formaadi lugeja. Mitu filmitootjat paistab samuti olevat eelistuse andnud Blu-Ray tehnoloogiale ning vähe tähtis pole asjaolu, et Sony on Metro Goldwin Mayeri omanikuna Hollywoodi filmtööstusesse tugevalt käe sisse pistnud.


Eesti tarbijale on HD-DVD plussid kindlasti odavus teise standardiga võrreldes ja regioonivabadus.

Õnneks on juba välja töötatud ka mõlemat formaati toetavad komboseadmed, ainult et nende hind on esialgu muidugi röögatu. Odavad ei ole aga ka need seadmed, mis üht või teist plaadistandardit mängivad.

HD-DVD-mängija saab netipoest kätte umbes 8000 ning Blu-Ray mängija 15 000 krooni eest. Tühi HD-DVD-toorik, millele saab salvestada 20 gigabaiti andmeid, maksab enam kui 300 krooni.

Filmikogu kolmandale ringile

Nii nagu tõeline Beatlesi huviline on vanale vinüülplaadikogule lisaks soetanud bändi CD-kollektsiooni, on Star Warsi fänn VHS-kassetid riiulist kapinurka tõstnud ja nende asemele asetanud DVD-d. Pole suurt tähtsust faktil, et DVD eluiga ulatub tootjate jutu järgi umbes saja aastani, sest moraalne vananemine leiab aset mitu korda kiiremini.

Tehnoloogia vahetub lähikümnendil igal juhul. Reklaamikampaaniaid, milles tehakse puust ette ja värvitakse punaseks, miks igaühel tuleb endale tingimata hankida Blu-Ray- või HD-DVD-mängija, näeme küllap juba õige pea.

Tehnoloogia odavneb aga enamasti geomeetrilises progressioonis, seepärast ei tasu esimeste lehekuulutuste peale poodi tormata.

KONKURENDID

Blu-Ray Ühekihiline plaat mahutab 25 gigabaiti andmeid. Riistvara tootjatest eelistavad seda formaati näiteks Sony, Hitachi, Samsung, Panasonic, HP, Dell, Apple ja TDK. Hollywoodi kontsernidest müüvad selles formaadis filme Twentieth Century Fox, Disney ja Metro Goldwin Mayer.



HD-DVD Ühele kihile mahub 15 gigabaiti andmeid. Riistvara tootjatest eelistavad HD-DVD-d Microsoft, Toshiba, NEC ja Sanyo, filmikompaniidest New Line Cinema, Paramount Pictures ja Universal.

[Davets]

Imelik, milleks osta"Sony" blueray player 15 tonni eest, kui saab palju universaalsema asja nagu "Playstation 3" PS3 on odavam oma 5 tonni jagu ja saab lisaks mängida kvaliteetse pildiga ja netis surfata ja blueray plaate vaadata.

[Executive]

SONY ise soovitab oma reklaamis PS3 kasutada BluRay plaatide jaoks,
eraldi mängijat aga katalogis pole.

[Craig]

Blu-Ray ja HD-DVD on mõlemad saatanast..
_________________
After all there's no after all

[henn]

Nii et - kõik DVDle ja sealt edasi

CDde surm läheneb suure kiirusega
20.03.2007 08:43

Suure andmemahuga ning odavad DVD-plaadid on vahetamas välja CDsid, varem levinud disketid on juba kõrvale tõrjutud.

Mõni kuu tagasi teatas Briti suurim arvutitarvikute müügikett PC World, et diskette nad enam müüki ei võta, kirjutab Mihkel Sirel Äripäeva eriväljaandes Tehnotrend.

Seda võib lugeda diskettide surmaks Inglismaal ja mujal Euroopas. Jääb vaid oodata, millal järgneb samasugune otsus CDde kohta, sest DVDd muutuvad aina populaarsemaks ja ka uued laserplaadi tehnoloogiad, nagu Blu-Ray ning HD-DVD, tulevad jõuga peale.

Üheks põhjuseks on see, et DVDsid on palju saada ja neid kirjutavate-lugevate seadmete hind pole väga kõrge. Portaali hinnavaatlus.ee andmetel maksab odavaim DVD-kirjutaja 425 krooni.

Teiseks oluliseks näitajaks on DVD maht: kui CD mahutab 700 megabaiti andmeid, siis DVDle mahub ligi seitse korda rohkem ja kahekihilisele DVDle lausa tosin korda enam andmeid.

Ka toorikute hind ei ole enam oluline näitaja, sest odavaim CD-toorik maksab hinnavaatlus.ee andmeil Eestis 2,20 krooni ja soodsaim DVD-toorik 3,75 krooni. Kui arvutada välja hind saja megabaidi kohta, tuleb see CD-l üle 31 sendi, DVD-l aga alla kaheksa sendi. Järelikult on suuremate andmemahtude korral soodsam kasutada DVDsid.