[henn]

Ootaks siia teema alla foorumlaste lühemaid või pikemaid jutte sellest, millised on kellegi esimesed mälestused seoses Depeche Mode'iga kuni fänniks kujunemiseni...

[Ingvar]

Esimest korda, kuuldes New Life´i (Radio Luxembourg´ist aastal ´81) tekitas see oma uudse soundiga sellise elamuse , et hoidsin end
kursis ka edasisega ja Speak & Spell (Photographic , Puppets) kinnistas
huvi veelgi. Pärast Vince`i lahkumist oli meeldiv tõdeda, et bänd siiski jätkas, vaatamta paljude muusikakriitikute pessimismile. CTA ja SGR ilmumise ajal sooritasin sõjaväeteenistust vene kroonus, kuid sõbrad saatsid mulle pakiga SGR´i lindistuse ja sellelt kuuldu minust fänni tegigi.
Martin oli saavutanud taseme, mis ületas juba Vince´i debüütplaadi loomingut. Black Celebration hiljem ainult kinnitas fänlust veelgi.
Tartu kontsert lisas hiljem juurde veel uue dimensiooni ja nüüd pärast 02.02.10 Helsingit mõtlesin juba mitmendat korda, et miski pole olnud rohkem minu elu "soundtrack", kui DM muusika.

[mrtn]

klassivenna vanema venna magnetofonist kostnud "Everything counts". '83 oli vist.

[Davets]

Oli vist aasta 1989, kui parima sõbra õde kuulas igasuguseid huvitavaid artiste nagu Soft Cell, Bros, Erasure, Pet Shop Boys jne... nende hulgas ka DM. Igatahes selline muusika mulle kõrva jäi ja DM oma müstilise, ängistavalt kauni ja depressiivse muusikaga pani mulle aluse kõigile elektroonilise muusika stiilidele nagu industrial, synthpop, ebm, techno(minimal) jne... Sai veel nähtud San Remo festivalilt lugu "Enjoy The Silence". Dave ja kogu bänd tundus nii lahe, et fänn minust sellel ajal sai ja sealt edasi oli juba lausa hullumeelselt fanaatilised posterite kogumised, pidevad juuksuris käimised, absoluutselt kõik lindistused albumid, singlid,remixid, lived pidin ma saama. DM oli 90-ndatel lausa ebajumal ja kui mõnel sõbral kuskil keegi sebis DMiga seonduva esemed mida polnud, siis maksku mis maksab, pidin ma ta saama. Tagasi vaadates vist ongi DM üle poole mu elust mõjutanud mu elustiili. Pole vist ühtegi päeva möödunud, kus poleks kasvõi natukenegi DM-i sees. Eks ta hullumeelne periood oli positiivses mõttes. Nüüd on õnneks rahulikum, pole vaja plaatigi mängima panna, kõik meloodiad on viimseni peas:D
_________________
Just wait and see

[tt101]

Olin juba 82 aastal Radio Luxembourgist dm-i kuulnud, aga 1983 aastal istusin poisikesena ühe kommionu juures.Kommionul oli välismaine muusika-aparatuur ja muude saviplaatide seas K-Teli hittide kogumikplaat, kus muu hulgas oli peal ka Get the Balance Right.Ja siis ma kuulasin seda lugu kümneid kordi järjest.Vot oli see vast muusika.See süübis mällu igaveseks.
Reimol oli üks hea sõber(olgu muld talle kerge), kes 80-ndate viimases lõpus hakkas Soomes käima ja tõi sealt ennekuulmatuid dm-i asju.Ehk siis B-pooli ja mixe.See oli tase.

Jutu lõpetuseks veel kommionu kohta.Meie viimasel kohtumisel tuli talle rasket lillevaasi tõsiselt näidata, kuna ta tahtis liiga heaks sõbraks saada.Ja ma ei saanudki-tahtnudki seda saviplaati rohkem kuulamas käia.
Selle auuli paljud poisid said seal mussi kuulata, aga see lõppes ikka varsti.Reimo teab ka sellest rääkida, aga ma ei tea, kas ta selle dm-nakkuse sealt sai.