Nodisco 12
26-28. juuli 2002
Saaremaa, Mändjala Jahimaja
Allolevat kirjutist ja kogu toimunud üritust on kõigil võimalik
kommenteerida. Teretulnud on kriitika ja soovid-ettepanekud järgmisteks
aastateks.
Craig Tislari ülevaade toimunust!
Ma ei saa jälle kuidagi üle, et üks hea pidu nii vara ära lõppes. Need kaks-
kolm päeva Mändjalas möödusid nagu üks päev ja järel on vaid mälestus ja hirmus
unine olek.. Kellelgi kindlasti veel ka valutavad lihased:)
Meenutaks siis, millega seekord hakkama saadi.
Teada on, et ükski pidu ei alga mitte tema toimumispäeval vaid mitmeid päevi,
nädalaid, vahest ka kuid varem. Seekord sai Saaremaa laagri planeerimine suurema
hoo sisse juba jaanuaris-veebruaris, kui tuli küsida rahva arvamust selleaastase
laagri toimumiskoha üle. Hääled jagunesid järgmiselt: Mändjala Jahimaja poolt
28, OF klubi poolt 21, Dejevo sõjaväebaasi punkri poolt 6 häält. 18 inimest
olid nõus ka muu kohaga kusagil mujal Saaremaal. Soovimatus pidada maha Nodisco12
Dejevo punkris oligi selle hääletuse toimumise esilekutsujaks. Pärast hääletust
suunasime oma tähelepanu Mändjala Jahimajale tagasi ja panime selle kinni juuli
viimaseks nädalalõpuks.
Vahepealne aeg möödus üsna vaikselt, üksikuid väiksemaid klubi pidusid pidades.
Peagi saabus aeg laagrisse eelregistreerimiseks. Et koha maks oli üsna kõrge
ja Saaremaa kauge koht kohale sõita, siis hinge kinni pidades sai jälgitud registreerunute
nimekirja (ega ometi laagrit osalejate vähesusel üldse ära ei peaks jätma).
Juuli keskpaigaks oli miinimum - 30 registreerunut olemas ja mõtted ringlesid
juba laagrikava ümber, mille saime klubi koduleheküljele üles laagri toimumisnädala
alguses.
Reede oli planeeritud üsna lihtsaks, sest siis tavaliselt enamus rahvast alles
jõuab kohale ja õhtuhämaruses suurt midagi teha ei õnnestu. Et kõik viktoriinist
osavõtjad saaksid küsimused õigeaegselt kätte, andsime nad need neile koos käepaeltega.
Ainuke asi, mida reedel teha ei õnnestunud, oli Martini sünnipäeva tähistada.
Seda sellepärast, et tellitud kringli pidime alles laupäeval kätte saama. No
pole hullu, laupäeval võib ju samahästi seda süüa:)
Päev ise aga oli mandri peal suhteliselt soe ja päikseline, mida aga ei saanud
öelda Saaremaa kohta. Jõudes väinatammi peale saime esimese sahmaka vihma kaela.
Teine sahmakas ja õnneks ka viimane tuli siis, kui olime mõnda aega juba Mändjalas
olnud. Peale selle oli tuuline, nii et Rando ja Siimu püsitatud varikatus vägisi
lendu tahtis minna. Rahva ootamist sisustati jalgpalli tõksimisega maja ees
platsi peal ja mille käigus nii mõnigi seal seisnud auto paraja tonksuga pihta
sai.
Tehnika sai lõplikult üles umbes 8-9 paiku ja selleks ajaks oli ka natuke rahvast
kogunenud, enamus jõudis siiski hiljem kohale. Viimased tulid lausa kesköö paiku,
seega jäi pidulik avamine, kui selline ära ja paika jäi panemata ka täpne ajakava
(õnneks:). Kui uus päev oli juba alanud, sai kirja pandud ka pentanqi võistkonnad
(thanx to Kersti & Kristel) ja üles seatud videoprojektor, et hakata vaatama
kavas olnud Rammsteini kontserti (thanx to Rando). Üldiselt oli üles seadmisega
parasjagu probleeme, sest kohta, kuhu lina üles tõmmata, oli väga raske leida.
Pidi arvestama ka projektoriga, sest selle juhtmed ei olnud eriti pikad ja kaugele
majast paigutada ei saanud. Mõningase otsimise ja punnitamise peale sai lina
siiski üles ning ka projektor paika pandud ning DVD vaatamine võis alata. Siis
kougiti järsku välja kusagilt kastitäis küünlaid (ma ei teagi, kellele selle
eest suur AITÄH! ütlema peaks?), milledest osad õueküünlad leidsid koha tantsuplatsi
ümber, tekitades sedasi mõnusa õdusa olemise. Pikapeale vaibus tuul ja koitma
hakkas uus päev, aga mis sugugi lõppeda ei tahtnud, oli muusika ja piduliste
tantsuhimu. Järgmisena pandi peale Smiths'i DVD ja diskorid jätkasid puldis
vahetusi. Kui kellaaeg lähenes seitsmele jäi tantsuplats hõredaks ning peagi
jäi tormilist ööd meenutama vaid segikaabitud kruusakiht ja ikka veel vaibumatu
muusika.
Laupäevane ärkamine sai minul küll valus ja hiline olema. Kui ma kella kümne
paiku hommikul DJ-tamise lõpetasin ja voodisse pikali viskasin, siis ei osanud
ma küll arvata, et alles kella neljast (ja sellise peavaluga:( ) silmad avan.
Aga nii ta oli ja suure kiiruga tuli asuda laupäevase kava kallale, et kõiki
ettenähtud asju ära jõuaks teha. Ega see niisama lihtne olnudki. Ma polnud sugugi
ainus hiline ärkaja ja tänu sellele tuli oodata inimesi, kes olid läinud Kuressaarde
ja muidu mööda saart ringi sõitma ning lisaks sellele olid inimesed mööda laagri
erinevaid kohti laiali.
Õnneks aga oli põhiosa võrkpalluritest juba rannas platsi peal, nii et võrka
võis peagi alata. Ilm aga oli võrreldes reedesega tunduvalt paranenud ja kui
millegi üle kurta võis, siis ainult selle üle, et rannas külm tuul puhus. Mäng
kestis mitmete vahetuste (mängijaid osteti isegi vahepeal sisse!:) ja geimidega
kuni kella kuueni ja ka siis ei tahtnud sugugi ära lõppeda. Võitsid "Kaotajad",
kui ma nüüd õieti mäletan... Pärast võrkat anti väheke hingetõmbamis- ja ujumisaega
ning jalka võis alata. Väike sissejuhatav toksimine näitas, et selleaastane
palli tagaajamine ei tule eelmise aasta omast sugugi mitte vähem tolmusem ja
liivasem. Ja mäng ise näitas, et ka mitte vähem tormilisem. Kuna mäng käis tulemuse
peale (5 väravani), siis seadis see ajalimiidi jällegi kahtluse alla. Ka seis
pärast pooletunnist mängu ei pakkunud midagi lohutavat - 3:2. Aga ootamatult
kiire lõpp tegi kaotajaks "Paljad", seisuga 5:3. Kes varem mängijatest vette
või sauna ei jõudnud, see tegi seda pärast jalkat kindlasti, sest osad jalgpallurid
nägid välja kui liivakollid.
Pikalt puhata ei lastud kedagi. Poole tunni pärast koguneti maja ette pentanqi
mängima, turniiri juhiks ei-keegi-muu-kui Vampire Chief aka Aivar. Kõik, kes
end eelmisel õhtul (või oleks õigem öelda - öösel) kirja panna lasid, hakkasid
järgemööda kuule pilduma. Võistkondi registreeriti juurde ja ümber veel ka vahetult
turniiri ajal. Pentanq oli huvitav nagu eelmisedki pallivõistlused. Uudne ja
nauditav mängustiil oli võistleja Reimol, kes esimest korda elus pentanqi mängides
kõigile tugevat konkurentsi pakkus. Pingelises finaalis tuli siiski lõpuks võijaks
Voitka. Kui finaal lõppes, siis oli väljas üsna pimedaks läinud ja muusikaaparaadid
kõrgemad tuurid võtnud.
Teha jäi veel üks kavas olnud ala - mälumäng. Mälumäng kujutas endast traditsioonilist
teineteiselt küsimiste ringi. Selleks aga, et mälumängu pääseda, tuli enne esitada
täidetud viktoriinileht. Neid kogunes kogu kamba peale kokku vaid 8!! Huvitav,
kas see näitab seda, et viktoriin/mälumäng tuleks järgmine aasta ära jätta?
Kuigi vastused tundusid olevat suht sarnased, tegi zh ürii (Marek & Craig) otsustamise
lihtsaks Inge Männik, kes 1-punktilise eduga teiste ees kogus 10st punktist
kuus. Selle vaheetapi auhinnaks sai Inge DM'i Exciter'i multimeedia CD ja loomulikult
õiguse osaleda mälumängus. Loobumisvõitu ei andnud seal küll kaheksast osalejast
keegi aga seekord ajaliselt küllaltki lühikeseks kujunenud mälumängus pani omad
teadmised maksma jällegi Timo Ligi, kes oli võitja ka eelmisel aastal. Auhinnaks
- väärikas DM'i punast värvi vinüülsingel Goodnight Lovers. Ja kui juba auhindamiseks
läks, siis anti üle auhind ka pentanqi võitjale Voitkale - Spahn Ranchi CD +
The Missioni kassett. Ja selleks, et rahval jalakeerutamine pikemalt kestaks
siis sai välja toodud kringel tähistamaks möödunud Martin L Gore'i sünnipäeva
ja ühtlasi ka DM Baari omaniku Härmo sünnipäeva!
Vahepeal sai uuesti üles seatud videoprojektor ja näitama hakatud DM'i uue DVD
- One Night In Paris pealt kontserttuuri videoprojektsioone. Selgus, et DVD
karp, mis kaasa sai võetud, sisaldaski ainult ühte DVD-d. Teine oli lihtsalt
koju mängijasse ununenud, what a hell! Aga õnneks oli Marekil ka see DVD kaasas
(kuigi ülesleidmisega oli pisut probleeme:), nii et keskööst võisid kohaletulnud
nautima hakata Exciter Tour'i Paariisi kontserti. Lõpuks sain natuke hinge tõmmata
ja leidsin ka mahti sööma minna... Poole kahest tagasi jõudes oli möll täies
hoos, nii et raske oli lausa sisse elada. Aga väike õlu tegi asja lihtsamaks:)
Samas tempos kulges möll hommikuni välja, aga otse loomulikult vähenes ajaga
pöördvõrdeliselt inimeste arv platsi peal. Mina kulgesin toimuvaga umbes kella
viieni lõbusalt kaasa, siis arvasin, et hommikut arvestades oleks targem magama
minna. Ja keskpäeval ärgates leidsin, et see oli täiesti õige tegu:)
Pühapäevane ilus ilm ei lase kohe kuidagi teele asuda. Oh, kuidas tahaks veel
siin edasi olla! Pühapäev on alati kurb päev. Mitte pahas mõttes (siiski vahest
ka seda) vaid lihtsalt sellepärast, et inimesi, kellega on päev-paar koos oldud
ja pidutsetud, järjest vähemaks jääb.. Eelmisel õhtul tehtud finantsarvestus
ja hommikune ülevaatus lubavad selleaastase laagriga rahule jääda ja kui liita
sellele veel peost saadud isiklik rahulolu, siis võib selle laagri peaegu 100%-
liselt õnnestunuks lugeda:)
Kohtumiseni laagris järgmisel aastal ja samas kohas?! :)
Fotod: Tarmo Talvik
Fotod: Kersti Reemi
Fotod: Marek Väli
Lõpetuseks võib igaüks proovida omi teadmisi... Siin on küsimused selleaastasest
viktoriinist:
1. Pikim ametlik/promo remix? (nimeta lugu ja mixi/remixi nimi)
Enjoy The Silence - Final Quad Mix
2. Mitu värvilist vinüüli on väljastatud UK-s?
1) 1
2) 5
3) 3
1 (üks) - Music For The Masses (clear vinyl)
3. Milline oli Surrenderi tööpealkiri?
Tempt
4. Millises bändis mängis Alan Wilder'i praegune naine, kui nad esimest korda
kohtusid?
Miranda Sex Garden
5. Milline oli esimene DM album, kus oli kaasatud lisamuusikuid?
Violator
6. Mis aastal ei toimunud Saaremaal klubi suvist laagrit?
1) 1995
2) 1996
3) 1997
1995
7. Mis aasta lugu on Nodisco?
1) 1980
2) 1981
3) 1982
1981
8. Millistes bändides on tegev olnud Depeche Mode'i endine liige Vince Clarke?
1) Erasure
2) Yazoo
3) Arena
Yazoo
9. Nimetage singli, mille katalooginumber on CDBong15, pealkiri.
Behind The Wheel
10. Millisest kuupäevast alates loetakse Depeche Mode'i tegutsemisaega?
31. mai 1980
Mitu punkti kogusite?
Kommentaarid
