EDMFK

EDMFK üritused


Nodisco 6
12. aprill 1997
Paide, Vallitorn

NODISCO 6! See oli 12.04.97 toimunud üritus Paide Vallitornis, mis nüüdseks on juba ajalugu, aga ikka veel paneb ihu värisema. Tegemist oli Eesti Depeche Mode'i fänn-klubi poolt korraldatud peoga, millega presenteeriti DM'i tuliuut, siis ametlikult veel ilmumata, kauamängivat ULTRA. Samuti käis sinna juurde ka 31. märtsil ilmunud singli It's No Good lähem tutvustus.

Välja reklaamitud peo algus (kell 21.00) venis, nagu seda on kombeks vist ligi 90% üritustel maailmas. Veenvaks põhjuseks võib tuua ainult peo muusikaliste vahenditega seotud isikute hilinemise, mis oli tingitud viperustest transpordiga. Nii kaua kui need tüübid Tallinnas Liivalaia tänaval tühja akut silmitsesid ja autot käima saada üritasid, said Vallitorni saabunud dm'i fännid tutvuda sealse kohviku menüüga ja ennast peo meeleollu viia. Kell hakkas saama kümme kui inimesed paluti üles 6. korrusel asuvale tantsuplatsile. Oli ka aeg. Avalöögi andis It's No Good, mis fännid ka tantsima kutsus. Siis klubi presidendilt väike sissejuhatav kõne ja edasi toimus ULTRA ettemängimine. Samal ajal sai rahvas osta-vahetada igasugust nänni ja loomu likult soetada endale rekordkiirusel valminud klubi uus ajakiri DEVOTEE, seekord juba numbriga 5. Selle eest muidugi eriline tänu klubi presidendile ja eestvedajale Craigile, kes endast kõikeandvalt ajakirja ürituse ajaks valmis sai. Reegliga "kes ees, se e mees" said paar inimest uue ULTRA omanikeks. Kahjuks mitte tasuta. (Olgu siinkohal mainitud, et suures osas oli siin abi Tallinna plaadipoest Shamrock, mis suutis plaadi Eestisse toimetada juba 11. aprilliks. Seoses sellega võis päev läbi kuulata poe s ka Depeche Mode'i muusikat.)

Pidu aga veeres oma rada. Kuni kella 2.00-ni võis kuulda ainult DeMaatilist muusikat. Siis hakkas sisse sulama ka industriaalsemaid helisid. Sõna said mitmed EBM-klassikud: Front 242, Nitzer Ebb, And One jne.

Väga kiiresti jõudis kätte hommik. Kell hakkas saama 6.00, rahvast oli jäänud kõvasti vähemaks ja väljas läks üha valgemaks. Kõik see aga ei vähendanud kohale jäänud fännide tantsukirge. Ohtralt kõlas vanu synth-pop lugusid. Poole kaheks a paiku, kui päike juba stroboskoobist üle käis, saabus ka peo lõpp (lõpulugu jällegi Marc Almondilt). Põhjus selles, et kella 8.00-ks tuli torni valdused omanikule puhtana tagastada. Ja koristamisrõõmu seal juba jätkus.

"Õhtul ei saa vedama, hommikul ei saa pidama", nii võiks selle ürituse kokku võtta. Eripäraks võiks lugeda seda, et tegemata jäi puntratants "Everything Counts'i" saatel, mis juba tavaks on saanud. Seda viga aga annab järgmine kord parandada! Küsimus on, millal?!

Marek

1997 - 2018 © Eesti Depeche Mode fännklubi