Edelaraudtee paneb 2. septembril käiku erirongi, millega tallinlased saavad sõita Tartusse Depeche Mode’i kontserdile.

Edelaraudtee on alustanud tänavu uuel tasemel marketingitööd, mille üheks osaks on massiüritused ja erirongid. Kevadel käis aururong riikliku meeskooriga turneel mööda Eestit, 2. septembril väljub Tallinnast Tartusse Depeche Mode’i kontserdile erirong.

Sel aastal plaanib Edelaraudtee suurendada reisijate arvu kasvu poole miljoni võrra, 3,2 miljonini. Möödunud aastal sõitis Edelaraudtee rongidega 2,7 miljonit reisijat. «Tahaks loota, et rongid on muutunud inimsõbralikumaks, aga oleme proovinud parandada koostööd ka maa- ja kohalike omavalitsustega. Näiteks sõiduplaani koostamine on suur küsimustering, mis tuleb kohtadel lahti seletada. Probleemid tekivad infopuudusest,» kinnitas Edelaraudtee juhatuse esimees Jüri Kuusik.

Septembris peaks jõudma Riia Vagunitehasest Eestisse teine täielikult kaasajastatud 6-vaguniline reisirong. Esimene rong, mis kannab Johanna nime ning sõidab alates möödunud sügisest Tallinna-Valga liinil, renoveeriti Tallinna Laevaremonditehases. Praegu teeb reisijateveo teenistus Johanna-rongi analüüsi, et otsustada, kas uus rong hakkab sõitma Tallinna-Valga või Tallinna-Viljandi liinil.

Tänu eile riigi ja Edelaraudtee vahel sõlmitud liinilepingule saab Edelaraudtee hakata kaasama uut raha väljastpoolt. Liinilepinguga, mis sõlmiti kümneks aastaks, tellib riik ASilt Edelaraudtee reisiveoteenust. Igal aastal täpsustatakse lisalepetega hinnad, mahud ja sõidugraafikud. Et riik ei saa veomahte järsult vähendada, annab see potentsiaalsetele investoritele senisest tunduvalt suurema kindluse. Sarnane leping on riigi ja Saaremaa Laevakompanii vahel sõlmitud ka Saaremaa ja Hiiumaa praamiliinide teenindamiseks.

«Leping loob uued võimalused veeremi soetamiseks,» kinnitas Jüri Kuusik. «Suurem osa finantsinstitutsioone aktsepteerivad sellist lepingut laenugarantiina. Teiseks annab see suurema kindluse võimalikule erastajale, ning meie ise saame tegevust senise ühe aasta asemel pikemaks ajaks ette planeerida.»

Esimene probleem, mida firma kõige põletavamaks peab, on rööbasbusside soetamine. Nende müüjatega on põhimõtteline kokkulepe olemas, Kuusiku sõnul on läbirääkimised jõudnud lõppjärku ka finantseerijaga.

TAIVO PAJU